Viimastel aastatel on üheks suurimaks südamehaiguste riskirühmaks kujunenud just lapsed ja noored, kelle liikumisharjumused on vähenenud eelkõige õues oleku arvelt ning vaba aja veetmine on asendunud meelelahutusliku ekraaniajaga.
Vaid umbes veerand Eesti lastest ja noortest täidab Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust liikuda aktiivselt iga päev vähemalt tund aega. Erinevate uuringute andmetel liigub vabal ajal õues peaaegu iga päev vaid 25% Eesti lastest ja noortest. Rohkem kui 60 minutit liigub vabal ajal õues vaid 22% lastest. Poiste ja tüdrukute kehalise aktiivsuse vahel erinevust pole.
Vähene füüsiline aktiivsus laste ja noorte puhul seotud eelkõige suureneva kehakaaluga, mis on omakorda riskiteguriks mitmetele krooniliste ja südame veresoonkonna haigustele tekkeks. Lastel ja noortel peab olema vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine. Kuid selline tegevus ei pea toimuma järjest, vaid selle võib jagada päeva peale näiteks 15-minitulisteks osadeks.
Sellised tegevused on näiteks kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit või ujumine. Tugeva kehalise aktiivsuse all mõeldakse aga tegevusi, mis panevad lapse tugevalt hingeldama või higistama – näiteks jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine, raskuste tõstmine, aga ka põnevad energilisust pakatavad hoovimängud.
Tartu Ülikooli liikumislabori teadlaste uuringust selgus, et alati ei liigu piisavalt ka trennis käivad lapsed. 7-12-aastaste laste trenniajast möödus vaid 30% viisil, mis pakkus neile mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust. Seepärast on eriti oluline lastel liikuda ka väljaspool kooli- ja trenniaega. Hea võimalus liikumiseks on kooli- ja kodutee läbimine jalgsi või jalgrattaga.
Samuti langeb gümnaasiumi minnes nii poiste kui tüdrukute kehaline aktiivsus väljaspool kooli. Põhjusena näevad pedagoogid liigset nutivahendi- ja ekraani kasutust, kuid ka spordialade valikute vähesust. Põhjused võivad peituda ka esimeses kooliastmes, kus lastel pole tekkinud liikumisharjumust. Siinkohal on oluline mõju kodul, kus sageli ei nõuta lastelt piisavalt pingutamist ega näidata head eeskuju.
Liikumisharjumust tuleb tekitada maast madalast! Iga lapsevanem saab vaadata, kuidas suunata oma last rohkem liikuma, rohkem jalgsi käima, rohkem füüsiliselt aktiivne olema. See on ka põhjus, miks soovime sel aastal kampaaniaga innustada noori ja andma neil õuemängudeks ideid, et seeläbi kujundada laste ja noorte terviseteadlikkust ning võimendada tõdemust – südametervisele pannakse alus lapsepõlves.
Miks on liikumine vajalik?
Vähene liikumine just lapseeas võib täiskasvanuna tuua kaasa mitmeid terviseprobleeme. Südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise riskile lisaks näitavad uuringud, et ülekaalulisest lapsest saab väga suure tõenäosusega ülekaaluline täiskasvanu. Samuti kasvab 2. tüüpi diabeeti haigestumise risk oluliselt, kui olla ülekaaluline lapseeas. Inimese jaoks tähendab see kasinamat elukvaliteeti ning ühiskonnale suuremaid kulusid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.
Liikumine on väga tähtis luustiku tugevdamisel. Kuna 20. eluaastates algab luumassi vähenemine, on juba lapse- ja noorukieas oluline oma luud tugevaks treenida.
Värskes õhus liikumisel on suur positiivne mõju meie kehale, vaimsele tervisele, elukvaliteedile ja enesehinnangule. Näiteks parandab õues liikumine südame ja veresoonkonna tööd, samuti ajuvereringet, mis omakorda aitab kaasa vaimse võimekuse tõusule. Ehk kui laps on piisavalt palju õues liikunud, paraneb ka tema õppimisvõimekus ja mõttetöö, ta magab paremini ja on väljapuhanum. Lisaks näitavad teadusuuringud, et treeningu ajal tõuseb õnnehormoon serotoniini tase, mis omakorda tugevdab närvirakkude energiat, loob heaolutunde, vähendab söögiisu ja vaimset kurnatust.
Regulaarne värskes õhus liikumine:
- tugevdab tervist ja luid
- kasvatab võhma
- kasvatab lihasmassitekitab parema une ja tunned end väljapuhanuna
- paranevad õpitulemused ja mõttetöö
- tekitab hea enesetunde
- vähendab ärevust ja stressi
- annab energialaengu
- vähendab rasvumist ja ülekaalu
- kiirendab ainevahetust
- toodab õnnehormoone
Kui liikumist on liiga palju?
Füüsiline aktiivsus on küll oluline, kuid seda kõike mõõdukalt. Lapsi ja noori, kes tegelevad aktiivselt sportimisega on vaja regulaarselt kontrollida, sellise ennetustegevuse kaudu vähendame spordiga kaasnevate terviseprobleemide/vigastuste tekkeriski tulevikus.
Noorsportlaste spordimeditsiiniliste terviseuuringute üheks alameesmärgiks on varjatult ja ilma oluliste sümptomiteta kulgevate terviserikete, sh südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorite ning varjatud kopsu- ja südame haiguste avastamine, vähendades seeläbi haiguse progresseerumist ja äkksurma riski.
Spordimeditsiinilise terviseuuringu sihtrühm on kuni 19-aastased noored, kes treenivad ja võistlevad regulaarselt vähemalt kuus akadeemilist tundi nädalas (üks akadeemiline tund = 45 minutit) lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele. Alla kuue akadeemilise tunni nädalas treenivaid ja võistlevaid noorsportlasi jälgivad perearstid tavatervisekontrolli käigus.
Loe noorsportlaste tervisekontrolli kohta lähemalt SIIT.
