Mootorite puhul on oluline nende liigutamine ja kasutamine, vastasel juhul ootab neid amortisatsioon ehk nende väärtuse järkjärguline vähenemine. Inimese süda vajab teatavat “trenni” ning ka teatavat koormust, et see oleks piisavalt tugev ja elujõuline. Südant aitab tervena hoida nii madala kui mõõduka intensiivsusega liikumine. Madala intensiivsusega treening tähendab sisuliselt kerget jalutamist.
Mõõduka intensiivsusega treeningul hakkab tegevust sooritades soojem, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, ent inimene on võimeline vabalt vestlema. Tegevus on tugeva intensiivsusega, kui inimene hakkab higistama, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad märkimisväärselt ning rääkida on raske.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) kehalise aktiivsuse soovitused:
- Lapsed ja noored peaksid olema iga päev keskmiselt vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsed tehes mõõduka kuni tugeva intensiivsusega tegevusi.
- Täiskasvanud peaksid iga nädal tegelema vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega või neid omavahel kombineerima.
Erineva intensiivsusega liikumiseks näiteks jooksmine, kõndimine, rattasõit, tervisevõimlemine, kepikõnd, rulluisutamine ja orienteerumine.
Suurepärane viis liikumiseks on ühineda Kõnnime koos juhendatud jalutusgruppidega, kus jalutatakse kord nädalas koos grupijuhiga kuni üks tund korraga.
Liikumisaasta on koondanud oma kodulehele info tasuta treeningutest, avatud tundidest ja infoüritustest, mis aitavad teha tutvust kõnni, kepikõnni, jooksu ja tantsuga.
Uuri lähemalt.
Vaata spordipsühholoogi soovitusi, kuidas kujundada liikumisharjumusi.
